ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoovõtu liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala- hoojala- etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe etteülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste- täpsemalt kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutuses on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikmõjutavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi. Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine
ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoo(võtu)liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala hoojala etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe ette- ülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehhaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste täpsemat kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade (jäsemete) asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutused on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikkumõjutatavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi näit. sagedust ja struktuurigi. Tõukejala kiirem alla rajalelöömine
annaabi.ee 
