15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu. Nelja aasta pärast valiti Rudolf Heinrich IV vastukuningaks. Paavst kinnitas, et saab aidata seda, keda soosib õigus, kuid otsustas siis, et õiglus soosib Rudolfit. 1080 a märtsis tunnistas ta Rudolfit Saksa kuningana ja andis tema poolehoidjate kõik patud andeks.) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda". Idee, et kristlased on üks rahvas või hõim või rass _usutunnistus ja etniline identiteet sulasid tihedalt ühe. * ,,kristlus" hakkas tähistama territooriumi, kus elasid kristlased * pärast 1054
käitumise peale sugugi palavalt. Väepealik Omri tõusis tema vastu üles ja piiras ta Tirsas sisse. Kui Simri nägi seda, süütas ta kuningalossi ja suri leekides(1 Ku 16.8-20). 8.Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused. Omri oli elukutseline sõdur. Pole teada, kas ta oli iisraellane, nimi ei tundu olevat. Kui ta poleks, seletaks see hästi, miks tõsteti talle peagi vastukuningaks keegi Tibni. Tibni oli populaarne, kuid suri ilma edu saavutamata. On kahetsusväärne ja ühtlasi iseloomulik, et Kuningate raamat nii vähe Omrist räägib. Napid teated jätavad mulje arukast ja teovõimsast riigimehest. Omri andis Põhjariigile seni puuduva poliitilise tsentrumi. Ta ostis Samaaria ja sai siin linnakuningaks. Keskse asendiga ja heade ühendusteedega paiga ehitas ta välja tugevaks kindluseks, mis hiljem võis vastu panna isegi Assuri vägevale sõjaväele
annaabi.ee 
