Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitluse praktiline väärtus seisneb selles, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Subjektiivne avalik õigus tekib siis, kui seadus on teinud nende soodustuste andmise haldusele kohustuseks. Subjektiivse avaliku õiguse
toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vastavalt põhiseaduse §le 46 võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Ilma õiguslike kohustusteta on vaevalt mõeldavad ka subjektiivsed õigused. Eraõiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse õiguse subjekt (õigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb juba eraõiguse funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus
toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vastavalt põhiseaduse §le 46 võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Ilma õiguslike kohustusteta on vaevalt mõeldavad ka subjektiivsed õigused. Eraõiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse õiguse subjekt (õigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb juba eraõiguse funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus
annaabi.ee 
