Pääsküla jaama, kus samuti seisid trellitatud akendega vagunid. Kinnivõetud inimestest ei tundnud mina ketagi. Mulle on meelde jäänud, et Kadriorus viidi ära üks perekond: mees, rase naine ja üheaastane laps. See naine ühes lapsega pandi minu kõrvale juhiruumi istuma ja minul kästi aegamööda sõita. Naine nuttis kogu aja ja oli nõrkemiseni väsinud. Sadamas naine palus meest enda juurde lasta, et last mehe hooleks anda, Kuid ei lastud. Vastuhakkamisi mina ei näinud." Tallinnas veeti suurem osa küüditamisele määratutest juba 14. Juuni kestel rongidele 15. juunil jätkus küüditamine ja kestis kuni 16. juunini. Kas esialgselt küüditamisele mää- ratud isikute nimekirju nende päevade kestel ka täiendati, pole teada. Mõnevõrra laseb se- da siiski oletada asjaolu, et ühelt ja samalt tänavalt veeti inimesi kahel päeval. Kõiki ni- mekirjas olevaid ei saadud Tallinnas, nagu mujalgi, kätte. Ärakolimine ja ärasõitmine
11.1754- 01.02.1800). Ta avaldas oma eestikeelset lüürikat "Eesti Maarahva Kalendri" lisas ning kirjutas ka esimese eestikeelse hällilaulu, lisaks sõnastas esimesena eestikeelses luules looduselamusi. Ilmalikud kalendrivärsid!!;) 18.· Eestikeelne valgustuskirjandus (Willmann, Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused Vene rügementide tääkidele ja vastupanu kangele karistusele. Aga leidus ka valgustunud literaate, kes olid näinud orjava rahva vaimset ja ihulist viletsust, kes tahtsid tõrksat meelsust vaimupimedusega pööprata ja parandada