eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis Pariisis ta tutvus Karl Marxi ja Pierre- Joseph Proudhoniga 1848. a võttis ta osa Slaavi kongressist Prahas, mis lõppes ülestõusuga. Vangipõli: 1849. a Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende kujundatud valitsuse liikmeks. Selle eest karistati teda surmanuhtlusegam, mis hiljem asendati eluaegse vanglakaristusega 1875 saadeti ta Siberisse Kuid juba 1860. a ta põgenes sealt Londonisse Tegevus anarhistina: 1864. a võeti Bakunin esimeseks internatsionaali liikmeks Kuid juba 1872. a heideti ta sealt välja lahkhelide tõttu 1871-1874.a kirjutas ta oma suuremad teosed: "Riiklikus ja anarhia" ja "Nuudi-
mistahes õigusest). Järelikult lubadus mitte hakata jõule vastu, ei anna üle ühtegi õigust üheski lepingus ega ole ka kohustav. Sest kuigi inimene võib sõlmida lepingu: kui ma ei tee nii või teisiti, siis tapa mind, ei saa ta sõlmida sellist lepingut: kui ma ei tee nii või teisiti, siis ma ei hakka sulle vastu, kui sa tuled mind tapma. Sest inimene valib loomupäraselt vähema halva, milleks on oht saada surma vastuhakkamisel, kui suurema halva, milleks on kindel ja kiire surm, kui ta vastu ei hakka. Ja kõik arvavad selle kehtivat, kui nad viivad kurjategijaid relvastatud meeste abiga hukkamisele ja vangi, hoolimata sellest, et sellised kurjategijad on nõustunud neid süüdi mõistnud seadusega. /…/ Vande eesmärk. Sõnade jõud on (nagu ma eespool märkisin) liiga nõrk selleks, et panna inimesi täitma oma lepinguid. Inimloomuses on vaid kaks mõeldavat abinõud sõnade jõu tugevdamiseks
paari m kõrgune osa tõuseb veel varemete vahelt. Vanajutu järele elutsenud siin röövrüütel, kes Kuivastu ja Virtsu vahele raudahelatest püünised seadnud, millega läbiminevaid laevu kinni püüti ja siis paljaks rööviti. Ühel pimedal sügisööl pole aga aru saadud, et kinnipüütu sõjalaev. Laevale paatidel lähenedes avatud viimastele kahurtuli. Hommikul aga hävitatud röövrüütli loss maatasa. Rüütel ühes oma abikaasaga hukkunud vastuhakkamisel. Vaiksetel öödel kuulduda veel praegugi "vanalinna" alt kellaheli ja vaikset koorilaulu. Seal pidavat röövrüütel abilistega jumalateenistust. Nii kõlab vanajutt. Virtsu mõisa endise sulastemaja taga, milles nüüd asunikud elutsevad, on kullaauk, millest kruusa võttes palju inimkonte, vanu rahasid, puusärgi tükke jne välja on tulnud. Möödunud aasta kevadel leiti siit vana mõõk , kannused, piip ja vööde panlad. (Leitud asjad on leidjad ära viinud)