lahendada, aga siiski ei tahtnud Aleksios kuulda maade jaotamisest, mis olid kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud vasallitõotusi. Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik 1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate piiramine oli aga loid. Pärast toiduvarude täiendamist muutus piiramine hoogsamaks,
lõpetamise aluseks ei loe. Valdus lõppemine võib olla vabatahtlik või tahtevastane. Vabatahtlik lõppemine seisneb valduse loobumises. Loobumine nõuab tahte kõrval ka selle kinnitusena välist tegevust. Tahtevastase valduse kaotusega on tegemist siis kui asjad valdaja jaoks kaduma lähevad. Kaotsiminekul tähtis roll heauskse omandamise välistamiseks. Kaudne valdus lõppeb otsese valduse kaotusega, otsese valduse vastuhakkamisega kaudsele valdajale seega suhte tunnustamise lõpetamisega. Valduse kaitseks on olemas omaabi ja kohtulike nõuete esitamine. Valdust kaitstakse õigusrahu tagamise pärast ja ka seetõttu et valdaja on tavaliselt ka omanik. Seadus annab valdajale kaitse omavoli vastu. Omavoliks on seaduse kohaselt valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või selle äravõtmine ning selle abil saadud valdust nimetatakse omavoliliseks. Omavoliline on ka reeglina pahauskne ja ebaseaduslik
annaabi.ee 
