Makedoonia töus ja klassikalise ajajärgu löpp Makedoonlased olid kreeklastega lähedane sugulasrahvas nad osalesid olümpiamängudel ja nende ülikkonna seas levisid kreeka kultuur, keel, kombed. Makedoonia kuninga Philippos II valitsusajal muutus Makedoonia Balkani riikudele ohtlikuks. Philippos ei astunud nendega küll otsesesse lahingusse, olles kellegi liitlane, saades kreeklastelt isegi poolehoidu. Makedoonia peamiseks vastuhakkajaks oli Ateena, eesotsas riigi- ja könemees Demosthenes, kes väitis, et Philippos tahab hoopiski kreeklasi orjastada. Loodi Kreeka liiduvägi Chaironeia, kuid see sai 338 eKr lüüa, millega löppes Kreeka linnriikide iseseisvus ja ka klassikaline ajajärk. Algas hellenismiperiood (§20) §15 Riik ja ühiskond polis kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond oli väike. Linnriiki valitsesid ja ka kaitsejöu moodustasid kodanikud
tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred · Kirikulõhe näiliselt likvideeriti · Sisulised reformid ei kävitunud ja tegeleti rohkem poliitikaga · Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile Paavsti vastane opositsioon Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit. Tema ka tõlkis Piibli tsehhi keelde ja avaldas grammatikaraamatu. Kõige selle tulemusena põletati ta avalikult tuleriidal. Temast sai märter. Temasti sai Tsehhi rahvuskangelane ja peale seda toimusid Hussiitide sõjad, et kaitsta oma õpetaja vaateid. Tekkis ka samanimeline kirik. Selle tagajärjel hakkas kirik usuküsimusi uuesti läbi vaatama. Sõnastati kolm uut seisukohta. Nendeks olid:
annaabi.ee 
