toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion).
türeotropiini sekretsiooni ajuripatsis, mistõttu negatiivse tagasiside tulemusena hakatakse vähem türoidhormoone tootma Osal sabakonnalistest (nt Mehhiko tömpsuu Ambystoma mexicanum) metamorfoosi ei toimu (sugurakud ja reproduktiivsüsteem küpsevad, kuid ülejäänud keha säilitab juveniilse kehatüübi) ja nö vastsed saavutavad suguküpsuse; seda nimetatakse neoteeniaks (vastsesigimine) o Võimalik indutseerida metamorfoosi (türeotropiini või T4 lisamisel) (naha struktuur muutub, lõpused taandarenevad) Progeneesi puhul on gonaadide ehk suguorganite küpsemine võrreldes ülejäänud organitega kiirendatud, mistõttu saavutatakse suguküpsus juba vastsestaadiumis (nt salamander Bolistoglossa occidentalis); erinevalt neoteeniast läbitakse ka metamorfoos 77