Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puurivad
kõht tumedam. Kärestikulutikas on lame nagu voodilutikas, tiibadeta. Elab kärestikulistes jõgedes, kivide vahel. 59. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena; kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku volditud. Eluviis: Mitmesuguseid toitumisviise. Täismoone. Enamus maismaal, aga mitme sugukonna esindajaid nii vastsete kui valmikutena magevees. Moone: Mõnedel vastseil võib vees olla trahhelõpuseid. Taimtoidulised vastsed tihti valge tõugu (konu) kujuga; röövtoidulised saledad ja liikuvad. Vastne kestub oma arengu jooksul mitu korda. Nukud vabanukud, keha jätked pole kehaga kokku kleepunud ja on sarnased valmiku kehajätketele. 60. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus
annaabi.ee 
