digikompakt. Pahatihti tabab aga digipeegli ostjat pettumus - uhke masin teeb küll pildistamisel ägedat häält ning tõmbab enesele pildistatavate ja kõrvalseisjate pilke, kuid fotod ise - need ei ole justkui sugugi paremad kui seebikarbi klõbistused. Veidi ehk küll, aga kus on kõik need professionaalse välimusega hägustatud taustad, megateravad detailid, superilusad värvid ja muu taevamanna, mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges? Väga tihti juhtub seepeale nii, et vastostetud kaamera ununeb pärast paari nädalast uhkeldamist kappi ning leiab kasutust vaid äärmise häda korral. See taevamanna on ostetud kaameras olemas. Selleks, et sellest mannast putru keeta või koguni magusat ahjupannikooki küpsetada, on vaja kokaraamatut. Selleks, et digitaalse peegelkaameraga pildistatud fotod oleksid midagi enamat, kui kompaktkaamera väljastatud tavalisused, on vaja vabaneda rohelise automaatreziimi ikkest. Vaja on osata seadistada
,,Põrgupõhja uus vanapagan" (Kaval-Ants, Lisete, teenija Juula, Jürka; mütoloogiline realism). Näidend ,,Kuningal on külm". Romaan Tõlkinud Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", Wilde ,,Dorian Gray portree". Tammsaarele on omased pikad laused, sisene monoloog ja tagasitulek samale teemale. ,,Tõde ja õigus" : Romaani keskmeks on Vargamäe. Romaan algab äsja abiellunud Kõõda ja Andrese minekuga üles Varamäele, oma vastostetud talu poole. See algus on kui ühe uue maailma algus, Krõõt ja Andres jätavad mõlemad maha senise elu ja alustavad uut. Romaani esimene köide lõpeb samuti teekonnaga väljamäest üles, aga aastakümneid hiljem. Teose esimene ja viies osa annavad edasi eesti talupoja maailmakäsitlust. Ent Tammsaarele polnud olulisim sisse elada eesti talupoja mõtteviisi, vaid avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid. Teda huvitas ennekõike inimene