Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler
riik on leppe ratifitseerinud, ja nende kuritegude eest, mis toimuvad peale ratifitseerimist, siis ÜRO Julgeoleku Nõukogu seostamine kohtuga tegelikult muudab need klauslid täiesti ebavajalikuks. Põhimõtteliselt on nii, et kui riik on ÜRO liige, siis sellega on tal juba seos Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja sealjuures ei ole oluline, millal on kuritegu sooritatud või kas ICC statuut on vastu võetud. Sellest tulenevalt hakkasin ma mõtlema USA vastolule. Hetkel jääb mulje, et ICC karistusväljast pääsevad ainult ÜRO Julgeoleku Nõukogu liikmed, kui need liikmed, aga tahavad kellegi teise riigi kodaniku kohtu alla saata on see võimalus neil olemas. Samuti tundus ebaratsionaalne, et Krminaalkohtul puudub karmim võimalus riike karistada, kui nad takistavad uurimise läbiviimist või midagi muud sellesarnast. Mina leian, et karistustingumused võiksid siiski olla rangemad. Kokkuvõte
annaabi.ee 
