65. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti vetes (vähemalt neli) Pistesääsklased (Culicidae), kihulased (Simuliidae), parmlased (Tabanidae), habesääsklased. 66. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus Pistesääsklaste eluviis: elavad soistel aladel, jälitavad pilvena loomi ja inimesi. Vastne elab lompides ning käib veepinnal õhku hingamas, nukk on liikuv nagu vastnegi. Täiskasvanult toituvad üksnes emased, et muneda. Klaasiksääskede eluviis: elavad seisuvetes, magevees, kusjuures neid ei leidu suurtes madalates järvedes ega vooluvees. Vastsed on head ujujad, valmikud on pistesääkede sarnased. Vastsed kasutavad toiduks järvedes zooplanktonit, lompides ka pistesääsklaste vastseid. Vajab eluks vähe hapnikku: suure osa toidust kulutab vastne juurdekasvule ning vähe hingamisele, põhjuseks saagi suur toiteväärtus.
kogu maailm nüüd ootab ohtu. Politsei vast masside hädale leiaks rohtu, tassides miitinguil märatsejaid kohtu? Ei! Sellal kui süveneb korruptsioon, kerkib ju võikana, küsimata keelust, suurlinna dzunglite mürgisest neelust verine päike - Revolutsioon. 8 "Vaevata milleks ajusid, kui maailma juhivad "olud"?" - Oma "kutsumust" nõnda tajusid rahva poolt kroonit kolud. "Püüad sa taotleda võimatut, peagi sipled sa soo sees" - nõnda kõigi poolt sõimatud saab iga vastnegi Mooses. "Valeta natuke, varasta natuke, liialdusist ent hoidu. Ei kukuta nupumeest pisike patuke, küll aga lolli ja loidu." Selleks vaid siitilma õnnikud rahvariiki rajavad laia, et saada põllule sõnnikut 15 ja kohvi juurde saia. 9 Kas minna gangsteriks või vapsiks või seada kaela ümber nöör? On ammu vahetatud napsiks mu saapad, kuub ja padjapöör. Mu hingeõilsusega tülli on sööstnud nälg ja maokatarr.