iseloomustavatest joontest on pärilike faktorite kanda. Nagu inteööigentsuse puhulgi, moodustab teise poole elu kestel omandatu. See, kuidas geenid väljenduvad, sõötub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Näiteks sotsiaalne müüt sellest, et „prillipapad on targad“, kutsub esile vastava suhtumise, mis omakorda meid ja huvialasid arendada. See omakorda süvendab teiste inimeste vastavasuunalisi suhtumisi. Kaheks tuntumaks isiksusetestide liigiks on objektiivtestid ja projektiivtestid. Objektiivtestid võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõlmatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust. Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle
Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereziim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata. Vastavasuunalisi uurimistöid on tehtud ja juhendmaterjale on koostatud maailmas juba mõnda aega, ka Eestis on viimastel aastatel hakatud rääkima soode taastamise vajadusest. Mitmetes jääksoodes üritatakse taastada teadlaste abiga turbatekke- ja soostumisprotsess. Jääksoode uurimine on üks perspektiivsemaid soouurimisvaldkondi. Eesti jääksoode uuringutest on huvitatud ka mõningad välisriigid (Holland, Taani jt). Nendele andmetele tuginedes loodavad nad taastada oma maa hävitatud soid. 6.3.2
annaabi.ee 
