Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. 21. juulil kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kõikjal hakkas toimuma venestumine ja 1940
poole ehitatud kaitsemuul hakkaks vastupidi oodatule setteid just sadamasuudmesse koguma. Nii on meie rannikul ka juhtunud (Läätsa ja Kaavi sadamad Saaremaal). Ei tunnista randade arengustaadiumeid. Ei arvestata rannaprotsesse (setete liikumine sadamates). Randade hõivamisel tehtud vead on paljus tingitud randlate ehituse ja arengu näilises lihtsuses. Kogu maailmas on tehtud palju möödalaskmisi. See looduslik maismaa ja mere vaheline vastastikue mõju piirkond on väga õrn ja tundlik ning vajab tähepanelikku ja tõsiselt teadlikku suhtumist. KMH probleemid ja programmid. Rakenduslike küsimuste lahenduse aluseks peavad oema pikaajalised vaatlusread + teadmised + praktilised kogemused. Randade kaitse passiivsed ja aktiivsed meetodid. 10. PILET Randade arengu eeldused. Vana Reljeef: Lausk või järsk Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi
Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. On ajalooliselt seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjatusel. See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikue usaldus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Ühised huvid ja ühine heaolu e avalikud huvid hakkavad mängima järjest suuremat rolli. Moodsa territoriaalriigi teke on kolmas aste riigi arengus, kus esimeseks astmeks on primitiivne küttimisel või toidukogemusel põhinev ühiskond ja teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on