Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 1.4. EESTLASTE MUINASUSUND 1. Miks toimusid muinasaja vältel muutused usulistes arusaamades? Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes
Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 6 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS · EELLUGU ,,Drang nach Osten" ehk ümberasumine itta. Eesmärgid olid suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid
annaabi.ee 
