läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse, on nendel lepetel Šveitsi jaoks väga oluline roll. Kui oletada, mis Šveitsi majandusega toimuks siis, kui Euroopa Liit neid lepinguid sõlminud ei oleks võib arvata, et Šveits oleks olnud sunnitud Euroopa Liiduga liituma või majanduslikult nõrgas seisus. Kui arvata, et Šveitsile on kasulik mitte liituda, kuna tema majandus on tugev ja nii pole ka vajadust teha sissemakseid EL’i ühiskassasse, siis nii see siiski ei ole. Tänu vastastikele lepetele panustab Šveits EL’i kaudselt, toetades ühiseid teadusprojekte nagu näiteks Galileo projekt. Lisakas toetab Šveits Euroopa Liitu pürgijaid. Kõik Euroopa Liidu liikmed peavad rakendama EU seadused. Erinevalt Šveitsist on igal liikemsriigil n.ö oma hääl, seaduste vastuvõtmisel. Šveits peab oma seadusi Euroopa Liidu seadustega kohandama, et konkurentsi säilitada, aga samas nende seaduste loomisel ta oma sõna öelda ei saa. Kaudselt toeatab ta ka Euroopa Liidu
Kuidas toimub tsiviilõiguslik reguleerimine tsiviilõiguses? Teatud suhteid tsiviilõigus reguleerib (eelkõige varalisi omandi- ja vahetussuhteid). On müüja ja ostja. Müüja annab asja ja ostja peaks andma raha. Selline suhe saab põhimõtteliselt toimuda ka ilma õiguseta. Kui aga õiguslikult reguleerida seda olukorda, siis on oluline, et suhtes oleksid olemas ka õigused ja kohustused. Õigusliku reguleerimise mõte seisneb selles, et ostjad-müüjad saavad käituda vastavalt oma vastastikele õigustele ja kohustustele. Tsiviilõigussuhe on õigusega (tsiviilõiguse normidega) reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik suhe. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte õigused ja kohustused. Nende sisu tuleb kirjapandud õigusnormidest. Objektiivne õigus. Kuidas objektiivses õiguses olevad õigusreeglid muunduvad konkreetsete õiguste-kohustuste sisuks? On vaja juriidilist fakti; peab olema mingi tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks tsiviilõigussuhte
Kuidas toimub tsiviilõiguslik reguleerimine tsiviilõiguses? Teatud suhteid tsiviilõigus reguleerib (eelkõige varalisi omandi- ja vahetussuhteid). On müüja ja ostja. Müüja annab asja ja ostja peaks andma raha. Selline suhe saab põhimõtteliselt toimuda ka ilma õiguseta. Kui aga õiguslikult reguleerida seda olukorda, siis on oluline, et suhtes oleksid olemas ka õigused ja kohustused. Õigusliku reguleerimise mõte seisneb selles, et ostjad- müüjad saavad käituda vastavalt oma vastastikele õigustele ja kohustustele. Tsiviilõigussuhe on õigusega (tsiviilõiguse normidega) reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik suhe. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte õigused ja kohustused. Nende sisu tuleb kirjapandud õigusnormidest. Objektiivne õigus. Kuidas objektiivses õiguses olevad õigusreeglid muunduvad konkreetsete õiguste-kohustuste sisuks? On vaja juriidilist fakti; peab olema mingi tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks tsiviilõigussuhte
annaabi.ee 
