mittetootmiskuludest. Skeem 1 käsitleb kõiki kulusid perioodikuludena. 2) Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide suurenemise käsitlemine ärituluna adekvaatselt netokäibega. Eelnevast lähtuvalt võib skeem 1 alusel äritulu saada isegi midagi müümata. Skeem 2 on kulud esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele ja kulukohtadele. Koostatakse käibekulumeetodil - ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o. ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Eelised: 1) kulutuste tooteliikidejärgne arvestus võimaldab leida kasumi tooteliikide kaupa, 2) kulude ja tulemuste seos on selge ja ülevaatlik, 3) toimub kulutuste tekkepõhjuslik rühmitamine ettevõtte funktsionaalsete tegevusvaldkondade kaupa,
aruandeperioodi tulule kõik sellele perioodile langevad kulutused. Kõiki kulutusi käsitletakse kululiikide lõikes perioodikulutustena ning kulud on agregeeritud vastavalt nende olemusele (amortisatsiooni-, materjali-, palga-, energia-, reklaami- jne kulud). See meetotod sobib kasutamiseks ettevõtetele, kus on lihtne kuluarvestus ja suhteliselt väiksed tootmisvälised kulud. 2. käibekulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 2) ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Erinevalt kogukulumeetodist eeldab see valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide jooksvat hindamist, sest ainult nii on võimalik leida kulutused müüdud toodangule (teha kindlaks selle tootmisomahind). Käibekulumeetod on väga sobiv seeriatoomisega tootmisettevõtetele (viide 6).
see informatsioon antakse tagasisidesignaalina võrdlussõlme, kus ta vastastatakse programmseadmest saadavate signaalidega. Kui tegelik asend erineb programmiga ettenähtust, antakse elektriajami juhtimissüsteemi täiendavad juhtimissignaalid, mis kindlustavad instrumendi või toote asendi vajaliku korrigeerimise. Suletud süsteemid tagavad toote töötlemise suure täpsuse. Avatud süsteemides instrumendi või toote liikumist ei kontrollita ja ei vastastata vahetult programmiga ettenähtuga. Seetõttu põhjustavad süsteemi parameetrite juhuslikud muutused või välised häiringud, näiteks koormusmomendi muutumine mootori võllil, toitepinge või sageduse kõikumine, programmi täitmise täpsuse vähenemise. Teisest küljest on aga avatud süsteemid lihtsamad, neid on kergem seadistada ja nende käit on samuti lihtsam. Joonis 5.12
annaabi.ee 
