2)Polükromaatne valgus-sisaldab erinevaid lainepikkuseid, mida saab nt.prisma abil spektris lahutada. 3)koherentsed valguslained-lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda; sagedus on võrdne. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. Interferents kiledes: Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks
võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus (v) ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkus 4. Elektromagnetlaine kujutab endast harmoonilise võnkumise seaduse järgi muutuvat elektri- ja magnetvälja kombinatsiooni, kus võnked toimuvad samas faasis. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 5. Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. 6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained
See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga
Intensiivsus I näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu. 4 Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks.
10.2.3.3. Valguse interferents Valguslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Vaatame, kuidas lained võivad liituda. Piirdume kahe piirjuhuga. Ühel juhul olgu lained, mis mingis ruumipunktis liituvad, samas faasis, teisel vastandfaasis. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 82 Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. Sel juhul on hetkel, mil ühel lainel on maksimum, teisel lainel miinimum ja vastupidi. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Püsiv interferentspilt tekib ainult siis, kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. See tähendab, et liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Samuti ei tohi ühe allika võnkumine muutuda teise suhtes, näiteks hetkeks lakata.
annaabi.ee 
