Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, tegelikus looduskeskkonnas on aga palju lisategureid (nt keskkonnatingimused, fakt, et ilvesed söövad ka muud jne), mida tuleb arvestada). Sellest hiljem palju arendusi. August Thienemann (1882-1960) Saksa päritolu hüdrobioloog Pakkus välja troofiliste tasemete mõiste, mis kirjeldab organismide
teadlikud. Grupp teatud viisil oragniseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid; 3 või enam inimest, kes tajuvad endi ühtsust, olles vastastikku sõltuvussuhetes ja kes tegutsevad ühisel eesmärgil Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit: 1. kontrollivajadus sotsiaalne kontroll üldiselt omaks võetud normide süsteeem, mis reguleerib vastassuhteid nii grupisiseselt kui ühiskonnas tervikuna. mida suletum ühiskond/väiksem grupp, seda rangem kontroll. grupiloome väline faktor. 2. kuuluvusvajadus, vajadus lähedussuheteks 3. avaliku arvamuse mõjutamine Grupi arenguetapid: · kujunemine · konflikt · ühtekuuluvus · koostöö Grupi tunnused: · liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum · liikmed vastastikuses sõltuvuses
annaabi.ee 
