küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei
Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku. Kõrgsagedus torude otspindu kuumutatakse neid läbiva kõrgsagedusvooluga, mille järel rakendatakse valtside survejõud. Induktsioon Induktsioonjoonkeevitus on sarnane eeltooduga, kuid keevituskoha ees asuva pooli abil kuumutatakse detailide otspind pöörisvoolude toimel. Kõrgsagedusvool liigub detaili ühte serva pidi kuni keevituspunkti ja läheb seal üle vastasservale ning väljub metallist libiseva kontakti kaudu. Keevitatavate torude sisse on asetatud ferritterasest südamik mis piirab voolusid torusiseküljel. Induktsioonkeevitust kasutatakse torude keevitamisel. Induktsioonkeevitust iseloomustab suur keevituskiirus- kuni 150m/min. 11. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid. Tardfaaskeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus, ultrahelikeevitus, difusioonkeevitus.
annaabi.ee 
