2. Tüve läbimõõt on kuni 2 saeplaadi pikkust. Etteraie lõiked teha alumise saepoolega, vajadusel kahelt poolt. Põhilõike tegemiseks süvistatakse saag puusse mõttelise pideriba tagant alumise saepoolega lõigatakse ülemise saepoolega kuni jääb vajaliku paksusega pideriba ja tehakse põhilõige kellaosuti liikumise suunas alumise saepoolega kuni on jäänud vajaliku paksusega pideriba. Langetuslabidas või kiil tuleb saeteesse etteraie vastasserva asetada, kui põhilõikest on sooritatud üle poole. Ettevaatust, et liikuv saekett ei puutuks vastu kiilu ega labidat Selliste puude langetamisel võib põhilõike teha ka kahes osas, põhilõike teine lõige tehakse nii, et saeplaat lõikab otsaga 1-2 cm altpoolt esimest lõiget. Meetodi hea omadus on see, et põhilõiked on eri tasandil ja välistatud on saeketi puutumine vastu langetuslabidat või kiilu. 3. Tüve läbimõõt on üle kahe korra suurem juhtplaadi pikkusest.
Tulemusena ilmub ekraanile tavalise kursori asemele luubi kujutis koos pluss- ja miinusmärgiga. Kui nüüd liigutada sellist kursorit ekraanil ülespoole, hoides hiire 17 vasakpoolset klahvi allasurutuna, siis toimub ekraani kujutise dünaamiline suurenemine. Kursori liigutamine allapoole, vastupidi, vähendab ekraani kujutist. Kui kursorit kaugemale liigutada ei saa, tuleb hiireklahv vahepeal vabastada, viia kursor ekraani vastasserva ja korrata tegevust kuni suurendus- või vähendusaste on piisav. Kui aga vajutada hiire parem- poolsele klahvile, ilmub ekraanile ajutine menüü, millelt saab teha ümberlülitusi: · Exit käsust väljumine; · Pan ekraanile ilmub labakäe kujutis nagu vahetult käsuga `PAN; selle nihutamine piki ekraani, hoides hiire vasakpoolset klahvi allasurutuna, nihutab ka joonist dünaami-
Joonis 7. Neljast etteantud joonest (servast) koosneva kinnise kontuuriga määratud pinnale kahe- mõõtmelise võrgu moodustamine toimub käsuga EDGESURF. Saadav võrk kujutab endast Coons'i pinda (see on teatav bikuup-pind, mis interpoleerib nelja etteantud serva). Käsk EDGESURF nõuab nelja serva valimist (ükshaaval hiirega osutamist). Sealjuures on oluline, millisele servale esimesena osutatakse, sest piki seda serva (ja tema vastasserva) määrab võr- Joonis 8. gu tiheduse just süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus. Tema naaberservadel määrab võrgu tiheduse aga süsteemimuutuja `SURFTAB2 väärtus. Ülejäänud kolme serva valimise järje- kord ei ole oluline. Kõik servad peavad tingimata moodustama kinnise kujundi ja nende arv peab olema täpselt neli. Kui see nii ei ole, jääb Coons'i pind moodustamata (teatatakse ka, 8
annaabi.ee 
