Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles.
Versailles` loss, sisevaade( JULES HARDOUNIN- MANSART arhitekt) Nim. ja kirjelda lossi mis ehitati Prantsusmaale17 saj. Seal hakati looma ansamblit st. Hoonete, parkideühtne kogum), mis pidi oma hiilgusega ületama kõik varasemad lossid Lossi täiendab ka park, mis on mõeldud lossi jätkuna Versailles`i lossi siseruumide keskuseks võib pidada kuninga magamistuba Lossi suurimaks ja kaunimaks ruumiks on peegli galerii, akende vastassein on kaetud peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism
Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kuiJeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest.
Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga).Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu.Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest.
annaabi.ee 
