Raamat algab laste sõbrunemisega. Täiskasvanuina tekib nende vahele seisusest ja rahvusest tingitud lõhesid. Peksa saanud kubjas valetab kõrge enesehinnanguga Oodole, kuidas Jaanus isaga lossihärrat sõimanud oli ja junkrus kasvab viha oma lapsepõlvesõbra vastu. Oodo üritab Jaanuse pere elu võimalikult raskeks teha. Emmi üritab kahte meest lepitada, Jaanus ei kannagi Oodo peale viha, kuid viimane ei suuda andestada. Oodo ja Jaanus sattuvad muistses vabadusvõitluses vastasrinnetel võideldes taas kokku ja Jaanus tapab ta, kui eestlaste külma südamega vaenlase. Ta tahab hukata samal põhjusel ka Emmi kallima, kuid armastusest tütarlapse vastu jätab selle tegemata. Erinevalt Meelisest masendab teda 20 lõputu ja kasutuna näiv võitlus saksa vallutajatega. Ta hukkub Jüriöö ülestõusu ajal ühes lahingus rüütlitega võideldes. ·Enn Kippeli "Meelis" jutustab Lembitu pojast Meelisest, kelle sakslased isalt ära
1944. aasta talve veetsid koltasaamid Oulu lähistel. 1945. aasta sügisest asustati nad ümber Inari valda ning sealt kolme aasta pärast edasi Nellimi ja Sevettijärve külasse, mis on tänaseni koltasaamide peamised keskused Soomes. Teine maailmasõda ja sõjajärgne periood Teine maailmasõda põhjustas kogu saami ühiskonnale suuri muudatusi. Esimest korda ajaloo jooksul pidid rahumeelsed saamid astuma nii Venemaa, Soome kui ka Norra sõjaväkke. Vastasrinnetel (näiteks Petsamo rindel) võisid ühe maa saamid sattuda sõdima teise maa saamide vastu. Sõja-aastad vapustasid Skandinaavia saami ühiskonda, kuna aastatel 1944-1945 oldi sunnitud asuma evakuatsiooniteekonnale. Sõjapaos soome peredes elades puututi kokku uute kommete ja oskustega, kuid olulisema tagajärjena andis võõrsil kogetud kaitsetus tõuke ühistegevuse arendamiseks. Norras ei olnud maa põhjaosa elanike
annaabi.ee 
