a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n. hypoglossi ‒ (XII) keele lihased. c) ristumata, homolateraalselt ‒ nucleus trochlearis (IV). 6. Funktsioon ‒ tahtele alluvad silma, miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõri lihaste liigutused.
Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes vabaks mõlemal pool trombi osa veresoone valendikust 3. Ummistavad e. obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine
annaabi.ee 
