,,Hulluse ajalugu on mõistuse ajaloo vastaspool". ,, Missugune on aeg , niisugused on ka vaimsed häired". Hulluse mõiste mis kujunes välja XIX sajandil , kujunes välja just ajaloolises teadvuses ja kahel põhjusel: Esiteks sellepärast ,et hullus on pidevas arengu kiirenemises just nagu tuleneks ajaloost, teiseks sellepärast ,et tema vormid olid tingitud ajaloolise arengu figuuridest. Ja ometi vajus hulluse suhe ajlooga õige ruttu unustusse. Hullust ei tajuta enam ajaloo vastaspoolena,vaid ühiskonna pahupoolena. Ajalooline analüüs muundus sotsiaalseks kriitikaks. Hullusest sai kodaniku eetika vormis hüljanud klassi häbimärk. Niisiis tajutakse hullust ühteaegu vältimatu maandumisena ning moraali ja religiooni printsiipide sattumusliku aksidentaalse unustamisena. Inimene seadis hullusega sisse uue suhte, mis oli ühtpidi otsesem ja teistpidi ka väljaspoolsem. Klassikalises kogemuses puutus inimene kokku eksituse kaudu, mis tähendab,et
kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev. Kättetoimetamiseks edastatud dokument tagastatakse saatjale 15 päeva möödumisel kättetoimetatuks lugemisest, kui kohus ei ole selleks määranud pikemat tähtaega. Juhul, kui isik seadusliku aluseta keeldub menetlusdokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks (TsMS § 325). Juhul, kui menetlusdokumendi võtab vastu kohtumenetluses saaja vastaspoolena osalev isik, ei loeta dokumenti kättetoimetatuks (TsMS § 324) . Menetlustähtajad, kohtupidamise tagamine Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Tähtaegu võib liigitada seadusest tulenevateks tähtaegadeks, mille pikkus on määratud menetlusseadusega. Seadusest tulenevad tähtajad on näiteks kaebetähtajad, TsMS § 487 lg 1 nimetatud hagi esitamise tähtaeg. Menetlustoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega