Praegu kasutatakse seda väikestes puhastusjaamades. Suuremail puhastusseadmeil on kasutusel kaasaja nõuetele vastavad tihendusmehhanismid, milledest peamised on filterpressid ja tsentrifuugid. Lintfilterpressil pressitakse mudakiht kahe liikuva filtreeriva lindikanga vahele ning vesi filtreerub läbi kangaste. Tsentrifuugis eraldatakse vesi muda tahkest ainest. Muda juhitakse prööleva trumli sisse, milles asuv tigutransportöör lükkab muda trumli koonilisse otsa. Vesi kõrvaldub vastasotsast. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks, anioniitseteks voi mitteioniitseteks. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades
väikestes puhastusjaamades. Suuremail puhastusseadmeil on kasutusel kaasaja nõuetele vastavad tihendusmehhanismid, milledest peamised on filterpressid ja tsentrifuugid. Lintfilterpressil pressitakse mudakiht kahe liikuva filtreeriva lindikanga vahele ning vesi filtreerub läbi kangaste. Tsentrifuugis eraldatakse vesi muda tahkest ainest tsentrifugaaljõu toimel. Muda juhitakse pöörleva trumli sisse, milles asuv tigutransportöör lükkab muda trumli koonilisse otsa. Vesi kõrvaldub vastasotsast. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere
annaabi.ee 
