Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale, seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima, et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise linna.
ka küsimus, kas ja millal oleks aeg uueks suhteks. Teine probleem oli tänapäeva tehnoloogia ja laste võimalikult vähene tehnoloogia kasutus. Nimelt soovis peategelane Bridget hoida oma lapsi teleka vaatamisest ja arvutiga mängimisest, kuid tihtilugu see tal ei õnnestunud. Lastega seotud probleemidest tooksin välja veel lastele sõprade leidmise. See probleem sai aga raamatu esimeses pooles lahendatud kui Bridgeti perekond hakkas suhtlema perekonnaga vastasmajast. Nii leidsid lapsed omale sõbrad ja Bridget kellegi, kellega õhtuti juttu rääkida või vajadusel lapsi valvama kutsuda. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna tegemist on päeviku stiilis teosega, on jutustajaks peategelane ise. Ka peategelase siseelust saame teada täpselt nii palju või vähe kui parasjagu päevikusse on kirjutatud. Esmakohtumisel lugejaga lepib peategelane kokku kohtumist on tolleaegse kaaslasega, kes on temast 20 aastat noorem
annaabi.ee 
