Joonis 2.5.4 skeem + 5 graafikut Vastastakk lülituses kasutatakse kahte transistori millised töötavad kordamööda nii, et üks võimendab signaali üht poolperioodi ja teine teist. Transistoride tööpunkt valitakse seejuures transistori avamise piirile mis tõttu väheneb tarbitav vool ja suureneb kasutegur. Selleks, et transistorid saaksid töötada korda mööda tuleb sisend pinge muuta 2ks võrdseks kuid vastasfaasiliseks signaaliks. Selleks kasutatakse sisend trafot kuid selle ülesande täitmiseks võidakse kasutada ka samasuguse toimega electron lülitust mida nimetatakse faasipöörde lülituseks. Tööpunkt vikseeritakse pingeallikaga sobivaks tööpunkti vikseerivaks pingeks on 0,6- 0,7V pingeallika asemel võib kasutada ka pingejagurit. Signaali esimesel poolperioodil toimib VT1 baasil positiivne pinge, transistor avaneb ja tekkib kollektori vool
Pvälj = tema kasutegur ei ületa 30% P 0 nimetatud põhjusel eelistatakse suurematel väljundvõimsustel vastastlülitust kus töötavad üheaegselt kaks transistori joonis Image 22, 23 Pingeallika EB valikuga viiakse mõlamad transistorid sulgereziimi piirile, selleks on vaja pingeallika EB pingeks 0,6-07 V sisendtrafo muudab sisendsignaali kaheks vastasfaasiliseks signaaliks. Nende signaalide toimel hakkavad transistorid tööle kordamööda. Esimesel poolperioodil tuleb VT1 baasile positiivne pinge, ning tekib kolektor vool Ic1, sell perioodil mõjub VT2 baasil negatiivne sisendsignaal ja VT2 jääb suletuks. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, sest VT1 sisendsignaal on nüüd negatiivne teda vool ei läbi. Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2. Kolektorvoolude
annaabi.ee 
