muutub ülejäänud Ukraina. Ukraina pole hetkel küll vaba riik, et Nato-sse astuda, kuid mina arvan küll seda, et kui asjad arenevad tänu Venemaale pingelisemaks, siis sellise viisiga on tõenäosus Ukraina Nato-sse saamisel väga suur. Tuleks jõuda mingisugusele kompromissile, kuid Putin on enesekindel ja tahab olla selline riigijuht, kelle otsust alati täidetakse ning tema soov oleks alati see, mida täidetakse. Lahendusi sellisele probleemile ja vastaseisule justkui ei leidugi, kuid alati on olemas õige otsus. See, et Venemaa käitub ahnelt ja muudkui tahab kõike endale on probleem, mida ei saa enam lahendada, kuna see on arenenud liiga kaugele. Venemaa ei kujuta küll Natole ohtu, kuid oleks talle vaimselt tugev vastane, aga relvaliselt ja taktikaliselt on suur võimalus Venemaal alla jääda, kui ta otsustab midagi lolli korda saata. Kuid kui näiteks tuua
maailmasõja poliitilise tagajärjega. II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut. Vastuolusid põhjustasid erinev ideoloogia ja maailmavaade lääneriigid esindasid demokraatiat, NSVL kommunismi. Lisaks sellele põhjustas pingeid NSV Liidu tegevus okupeeritud aladel Ida-Euroopas ning erimeelsused Saksamaa osas demokraatlik SLV vs kommunistlik SDV. II maailmasõja tagajärjel alanud külm sõda kestis aastakümneid, pinge küll kahanes, küll kasvas, jõudes haripunkti 1962
annaabi.ee 
