Saagpakk, “Sünonüümisõnastik” (1992) • J. Peegel, “Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides” (1982-1992; 2004) Sünonüümiaga kaasnevad protsessid Sünonüümiaga kaasneb ka muid protsesse: determinatsioon, mis tähendab seemide lisamist, mille käigus denotatsioon kitseneb (kruvi – kipsikruvi, puidukruvi). Sellele vastanduv protsess on dilatatsioon – seemide lahutamine, nt. biblioteek, fonoteek, kartoteek – teek ’infokandjate korrastatud kogum’. Vastandusseos ja selle liigid Kui X on a, siis ei ole ta b. Neli väljendusvormi: 1) kontradiktsioon 2) antonüümia 3) konversioon 4) ühildumatus Tähendushierarhia • Sarnase tähendusega lekseemide vahel võib olla ka alluvussuhteid. • Ülemmõistet nimetatakse hüperonüümiks ja alammõistet (klassifikatsioonis allpool paiknevat mõistet) hüponüümiks. • Samal semantilisel tasemel paiknevaid sarnaseid sõnavaraüksusi nimetatakse kohüponüümideks.
Ometi ei tingi sõnadevahelist seost ainult referents. Meid ümbritsev maailm on struktureeritud tunnuste alusel, mis lähtuvad inimese kognitiivsetest protsessidest ja tema eesmärkidest. Nt see, missuguseid taimi nimetatakse ravimtaimedeks, sõltub nimetaja teadmistest, traditsioonidest, rahvapärimusest ja vajadustest. Põhilised paradigmaatilised seosed: Hierarhilised seosed: hüperonüümia, meronüümia, Sarnasusseosed: sünonüümia, Vastandusseosed: antomüümia 19. Vastandusseos ja selle liigid. Vastandusseose puhul annab lekseemide omavahel vahetamine hoopis teistsuguse tähenduse, sest lekseemid, mis on vastandusseoses, ei saa samaaegselt teatud denotaadiga seostuda. (Kui X on a, siis ei ole ta b). Vastandusseosel on neli väljendusvormi: kontradiktsioon (vasturääkivus), mille moodustavad kontrastsõnad, mis tähistavad polaarseid vastandusi, nt surnud elus, meelde jätma unustama, õnnestuma ebaõnnestuma, alaline ajutine, tüdruk poiss
annaabi.ee 
