Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai. Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku
kasvas taaskord. Pendel kaldus mõõdukale vasakpoolsusele (mitte päris nii palju nagu 60ndatel aga siiski). Koos sellega tugevnesid uuesti antikodanlikud meeleolud, sellele tekkis sotsiaalne nõudlus. Taaselustusid 70ndate kunstile omane happening ja performance. Liberaalne esteetika : soosib pluralismi (galeriides on nii hüperrealismist kuini antivormiliseni), 90ndatel kuulsaks saanud kuid juba 60ndatel tegutsenud... FLUXUS vastandumaks kaubalisele luksusesemeid tootvale kunstimaailmale; situatsionism ei loo uut -ism'i vaid pakuvad juhuslikele möödakäijatele kogemusi. Olukorra, situatsiooni tekitamine. Iga kunst pakub elamuse, ergastab. Ideloogiline liider oli üks Leedu põgenike järglane. YOKO ONO (sünd 1933) ->
annaabi.ee 
