Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray
erinevust. Ta tahab näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võta arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. I. nimetab seda lääne ajaloole tunnuslikku korda Samasus-ökonoomikaks. Selle kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh 1 naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. I. usub, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks on moonutanud meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel on maailmas nüüd valitsevateks teaduslik-tehnilised väärtused. Väitekirjas ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) paljastab L. I., et mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab
annaabi.ee 
