miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Interfernetsi ja difraktsiooni rakendusi: 1.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelmekihiga,mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem.Kelme paksus valitakse nii,et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasides. 2.Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel. 3.Difraktsioonivõre-kasutatakse valguse lainepikkuse määramiseks. 4.Holograafia-esemete ruumilise kujutise fotografeerimine.Hologrammil on jäädvustatud eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis. 11. Elektromagnetlainete skaala: 1)Madalsageduslained 2)raadiolained 3) infravalgus 4)nähtavvalgus 5)ultravalgus 6)röntgenkiirgus 7) gamma kiirgus
soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Kahe kile erinevalt pinnalt tagasi peegeldunud valgusele tekitatakse interferentsi miinimum, et tekitada roheline valgus, peegeldunud valguses on rohelist värvi kõige enam ja läheb läbi läätse. Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelme kihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasides. Rohelisele valgusele on inimese silm kõige tundlikum. Olenevalt sellest millist värvi soovitakse valitakse lainepikkus ja sellest tulenevalt läätse pinnale kantud kile paksus ja materjal. 7. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? Millisena me näeksime väikest ava või pilu läbinud valgust langevana ava või pilu taha asetatud ekraanile, kui ei oleks difraktsiooni nähtust? Milline on difraktsioonipilt tegelikult?
kaudu juhtpaneelil (ärge unustage vajutada arvutiklahvi "Enter"), kusjuures positiivne (negatiivne) nurk tähendab kallet paremale (vasakule). Pendlite võnkumise kaks piirjuhtu on võimalik saada, kui: · Te valite pendlite algasenditeks ühesuguse kõrvalekalde (näiteks 10°). Sel korral on pendlitel võnkumises alati ühesugune faas, st pendlid võnguvad ühes taktis. · Te valite nurkadeks ühesuuruse, aga vastandmärgilise nurga. Sel korral liiguvad pendlid vastandfaasides, aga liikumine on sellegipoolest ajas muutumatu. Kui kirjutate ühe pendli algnurgaks 0°, antakse kogu energia algselt teisele pendlile. Kui algab võnkumine, hakkab võnkumise energia üle kanduma: pendel, mis algselt oli paigal hakkab aja möödudes järjest suurema amplituudiga võnkuma, kuni kogu süsteemi võnkumiste energia on selles pendlis ning algselt liikunud pendel jääb seisma. Sealt edasi läheb protsess vastupidi -
annaabi.ee 
