Eerik-Niiles Kross „Olen täielik Savisaare vastand,“ ütles Kross. „Olude tõttu on meie vastandumine kestnud päris kaua, sest esimene kokkupuude oli meil 1988. aasta 4. Juunil, kui mina juhtisin esimest noortefoorumit, mida Savisaar justkui kaaperdada tahtis, et luua noorte Rahvarinnet. Olin sunnitud peatama tema kõned, pärast mida ta lahkus saalist,“ meenutas IRL linnapeakandidaat (Postimees 2013). Eerik-Niiles Kross vastandab end Savisaarega, nagu vastandaks ta head ja halba. Negatiivset varjundit lisab ta osaga „mida Savisaar justkui kaaperada tahtis, et luua noorte Rahvarinnet.“ „Tallinn vajab uusi ettevõtteid ja investeeringuid, mis toovad tasuvaid töökohti. Tallinna pered vajavad mõistliku hinnaga kodusid, paremaid koole ja lasteaiakohti kodu lähedal ning kindlustunnet tulevikuks. Selleks vajab Tallinn uut linnavalitsust, kes teeb lõpu varastamisele ja raiskamisele, mis takistab pealinna arengut,“ rääkis Kross (Postimees 2013)
kehtetuks. Kehtetuks ei saa kohus väljakuulutamata seadust tunnistada, sest see pole veel jõustunud. Põhiseadus ei täpsusta, missugustel motiividel võib president jätta seaduse välja kuulutamata. Sellised motiivid võivad olla nii õiguslikud kui ka poliitilisest otstarbekusest tulenevad. Seni ei ole president otseselt mittejuriidilistel motiividel jätnud seadusi välja kuulutamata. Mittejuriidiliste motiivide kasutamine on iseenesest võimalik, kuid sel juhul vastandaks president iseennast kui ainuisikulist riigiorganit kollegiaalsele seadusandjale. Seda ei peeta demokraatlikuks, seetõttu võib mittejuriidiliste motiivide kasutamine kõne alla tulla ainult väga erandlikel juhtudel. 63 Teine seaduse väljakuulutamata jätmise motiivistik on juriidiline. Ainult üks osa õiguslikest
annaabi.ee 
