1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa X peaajunärv ehk uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi. 89.Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) väike vereringe ehk kopsu vereringe algab paremast vastakesest. Vatsakesest saab lähtuda vaid üks veresoon, milleks on kopsu tüvi, mis suundub kopsu. Veri annab seal ära süsihappegaasi ning võtab juurde hapnikku. Veri muutub arteriaalseks ning suundub südame vasakusse kotta kopsu veenidena. 90.Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) suur vereringe ehk keha vereringe algab vasakust vatsakesest aordi kaudu ja suundub kogu kehase, andes ära hapnikku ning võttes juurde süsihappegaasi. Veri muutub venoosseks ja koguneb
saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina. See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne. Arterites olemas süstoolne ja diastoolne rõhk. Südames endas rõhumuutus muidugi kõige suurem. * Suur ja väike vereringe. Vastakesest algab suur vereringe ja sealt läheb arterioolne veri välja. * Vegetatiivse närvisüsteemi mõju veresoontele. Sümpaatiline ja parasümpaatiline toime. * Hingamise arütmia – südame löögisageduse suuremine sissehingamisel (suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe
annaabi.ee 
