Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei
Sellisteks kaupadeks on nii paber ja pliiatsid, mida kasutatakse valitsusasutustes kui ka tänavate puhastamine, mida saab tellida erasektorilt. Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühiselt tarbitavate hüviste pakkumise tagamine. Raske on luua tänapäevast demokraatlikku ühiskonda ilma valitsuse sekkumiseta turule. Kui suur aga peaks olema valitsuse majandusse sekkumise määr? Sellele küsimusele vastamisel on erinevad majandusteadlaste koolkonnad vastakatel seisukohtadel. Üks osa majandusteadlasi pooldab suuremat valitsuse sekkumise määra, väites, et turg ei tule ise endaga toime ja vajab suunamist. Teine, liberaalsem osa majandusteadlastest, pooldab turu vaba toimimise põhimõtet, väites et mida väiksem on valitsuse sekkumise määr seda parem. Nii nagu paljude majandusküsimuste puhul ei ole ka siin olemas absoluutset tõde ja omal moel on mõlema koolkonna esindajatel õigus
annaabi.ee 
