kuidas saaks seda üldse minu teoks nimetada? Kuidas sellest teost aru saada? Kui loobuda kõikehõlmavast determinismist, siis tuleks leppida mõttega, et mõni tegu polegi seletatav ning selline tegu oleks üldse suvaline. Kas vabadus seisnebki suvalistes tegudes? Arvata võib, et mitte, sest suvalisi tegusid ei seostaks ma iseendaga; see oleks mingi arusaamatus, mille puhul oleks raske rääkida ka vastutusest. Proovides sulandada tahtevabadust ja selle eitamist saame jällegi vastaka tulemuse. Vaba teo tunnuseks on, et selle määravad minu soovid ja eelistused, mittevaba teo determineerivad mingid välised asjaolud. Näiteks kui inimene saab valida talle meeldiva töö, siis on see vaba valik; kui aga inimene on sunnitud, näiteks nälja vältimiseks, valima suvalise töö, siis pole see vaba valik. Selline sunnitud valik on inimese jaoks rusuv. Muidugi, mõnel inimesel on väga palju eelistusi välja
Mõskin näeb ainsana Nastasja ilu varjus kannatavat inimest, keda, nagu Mõskin usub, võib päästa armastus. Mõskini kaastundest on teoses hea näide see kui Aglaja võtab vürsti kaasa Nastasja juurde arveid klaarima, kuid Filippovna hüsteeriline vastureaktsioon kohutab Aglaja põgenema. Mõskin tahab küll Aglajale järele minna, kuid kui Nastasja minestab, jääb vürst sellega, kes vajab rohkem hoolt ja hoolitsust. Minule jätab Mõskin korraga sümpaatse ja vastaka tunde. Mulle meeldivad head ja südamlikud inimesed, kuid vürst oli seda kõike liiga palju. Aglaja Jepatsin Lizaveeta Prokofjevna ja kindral Jepatsini noorim tütar. Mõskin ütles ta kohta: "Peaaegu nagu Nastasja Filippovna, kuigi hoopis teist laadi!" Nagu ma kirjandis ütlesin oli Aglaja hoopis teistsugune sisemiselt kui seda väliselt välja näitas. Ta on vastuoluline isiksus, sest ta varjas oma tundeid viimse hetkeni. Ma isiklikult ei saa aru,
annaabi.ee 
