Millistes toiduainetes Eesti kaubanduses on Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates kasutatud geneetiliselt muundatud organisme? Kas õpilaste jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märgistus, kui selles on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme? Kuidas õpilased käituvad, kui nende poolt väljavalitud tootel esineb märgistus geneetiliselt muundatud organismide kohta? Uurimistöö hüpoteesideks olid: Üle 50% vastajanutest ei loe toiduainete koostist. Hüpotees osutuks tõeseks, sest 113-st õpilasest 60 (53%) ei loe toiduainete koostist. Kõige sagedamini loetakse lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist. Hüpotees ei leidnud kinnitust, sest kõige sagedamini loetakse Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas hoopis jogurtite, kondiitritoodete ja maiustuste koostist. Üle 50% vastajanutest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse
tüdrukut ehk 69% vastanutest. 44st inimesest, kes ei ole dieeti pidanud, on 26 poissi ehk 59% vastanutest ja 18 tüdrukut ehk 41% vastanutest. 10. Kümnendas küsimuses taheti teada, mis eesmärgil on dieeti peetud. Vastanutest 21 inimest ehk 80% on pidanud dieeti kaalulangetamise eesmärgil, 2 inimest, ehk 8% vastanutest on pidanud dieeti ilu eesmärgil ja tahtnud oma nahka parandada ning 2 inimest, ehk 8% vastajanutest on pidanud dieeti, et võistlustel paremini esineda, 1 inimene kes moodustab 4% vastajatest, on pidanud dieeti tervislikel põhjustel. Selgus, et kõige rohkem on peetud dieeti kaalulangetamise eesmärgil. 25 Kokkuvõte Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL klassi õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teemaks oli „Toitumine noorsportlase elus“. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast
annaabi.ee 
