Liivlased umbusaldasid sakslasi ega tahtnud Berholi(piiskop) piiskopina vastu võtta,sai ta paavstilt volituse alustada ristisõja korraldamist.1198 saabusidki ligi 1000 meest Riia alale ja seal toimus lahing.Theiderich'i peeti Mõõgavande ordu loomise initsiaatoriks.1201 hakkas Albert saksa asunike tarvis ehitama Riia linna,ta viis sinna ka üle piiskopkonna keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade ordu.)1210 lõppes Ümera lahing,mille võitsid eestlased.1217 Madise päeval Viljandi lähedal lõppes eestlaste vs liivlased ja sakslaste lahing eestlaste allajäämisega.1290 semgalid andsid alla ja sellega lõppes Liivimaa ristisõda Üleminek muinasajast keskaega Ristisõjas leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordud kokku palju vallutatud aladest jääb
a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks. Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10%
annaabi.ee 
