haru.1238 otsustati Stensby lepinguga,tänu sellele pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa ja Virumaa ja tekkis Eestimaa hertsogkond.13 saj asutati esimesed eramõisad.Linnade tekeLiivimaal tekkis juba vallutuste käigus,tähtsaim linn oli Riia.Tallinnas saadi linnaõigus 1248.Valdemar IV .A otsustas oma meretaguse valduse maha müüa Saksa ordule kuna see oli tülikas.Taani vassallid üritasid seda igati peatada põletades maha mõisad ja tappes kõik kättesaavad sakslased ning seejärel valisid endi hulgast 4 kuningat. Vana-Liivimaa valitsemine Piiskopid pidid jagama võimu toomkapiitlitega.Kogu maa mida talumehed harisid jagunes maaisanda domeeniks.1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele
Nta Pärast saule Lahingut olid saarlasae olukorras,kus said minema Ordu ja Piiskopi võimu alt. Ja 1255 sõlmiti taas Saksa orduga leping, et neid vabatstakse nende võimu alt. Läti ala kristianiseerimine. Läti ala kirstianiseeriti varem, kui Eesti. Algul nad küll olid selle vastu, aga pärast nad ikka ristiusustati. Võitlused Vene vürstidega 1240. ja 1260. aastatel. 1240 Pihkva vs. Pihkva troonipretendent Jaroslav Vladimirovits, Tartu Piiskop, Saksa Ordu ja P-Eesti vassallid. Saadi üks moment pihkva küll endale. Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga
annaabi.ee 
