1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009). Silma üheks osaks on kerajas silmamuna, mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida) Sisemine võrkkest ehk reetina: (sisaldab valgustundlikke rakke) Kepp- ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve) Kollatähn Pimetähn Silmalääts Tabel 1. Silmamuna ehitus. (Aru 2009, kohandatud).
kutsutakse seda ka distantsiretseptoriks. Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri,
annaabi.ee 
