Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad, mõnikord vistseraalne verejooks, maksa ja põrna nekroos, vaskuliiti ei teki. Šokk võib tekkida, südame ja maksa kahjustused ka. Koldeid KNSis pole. Farüngiit, diarröa, oksendamine võivad esineda. Diagnostika. Seroloogia ja RT-PCR. Rutiinse isolatsiooni jaoks viirused liiga ohtlikud. Võtta tasub kurgu- ja uriiniproove, aga laboritöötajatel on oluline risk nakatuda (3. astme labor LCM-i ja 4. astme Lassa ja teiste jaoks). Ravi ja profülaktika. Ribaviriinil on teatud aktiivsus. Tavaliselt peamiselt toetav ravi.
levib tekitaja süsteemselt. Teine faas pärast 7–24–päevast inkubatsiooni: äkiline algus, kõrge palavik, tugev peavalu, külmavärinad, higistamine, müalgiad, fotofoobia. 2…3 päevaga generaliseerunud lööve, mis on rõugelaadne (vesiikel, siis sellele koorik peale). Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii Väike, intratsellulaarne. Replitseerub tsütoplasmas. Intratsellulaarne kasv võimaldab immuunvastust vältida, teeb ka vaskuliiti. Epidemioloogia. Inimesed on primaarne reservuaar, inimeselt inimesele levib täiga. Sporaadiline haigus levib ilmselt oravakirpudega oravalt inimesele. Taaspuhkev haigus võib tekkida aastaid pärast algset infektsiooni. Riskikontigent on ülerahvastatud ebasanitaarsetes tingimustes elavad tüübid. Haigus on ülemaailmne, enim esineb Kesk– ja Lõuna–Ameerikas, Aafrikas. Haigused.