10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada kirveid, nooleotsi, nuge ja ehteid. Sealt saigi alguse vaseaeg, mis vahetas välja eelnenud kiviaja. Vaseaeg ei kestnud kuigi kaua, umbes 1000 aastat, mis on näiteks kaks korda vähem kui pronksiaeg
Fourth level Fifth l Eheda vase moodustumisest on arvamusi mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodustas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel temperatuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustas eheda vase Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a. Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt. Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega
Mida tuleb arvestada lähtudes vase elektrokeemilistest omadustest tema kasutamisel materjalina ehitustel ja rajatistel (plekk-katused, vihmaveerennid, vihmaveetorud, vaskkaablid, kuuma- ja külmaveetorud, elektrisüsteemid)? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond? a. Vask on suhteliselt vastupidav korrosioonile nii pinnases, atmosfääris kui ka looduslikes vetes. Atmosfääris kattub vask vaskoksiidi või vasksulfiidiga. Musta värvi oksiidi reageerimisel atmosfääris leiduvate ühenditega tekib vase pinnale mõne aastaga roheline soolakiht. Vase korrosioon on kõige aeglasem maa atmosfääris ning kiirem merevees ja pinnases. b. Lähtudes vase elektrokeemilistest omadustest tuleb arvestada, et vask käitub elektrolüüdilahuses teiste metallide suhtes katoodina. Seega ei