tada kirveid, nooleotsi, nuge ja ehteid. Sealt saigi alguse vaseaeg, mis vahetas välja eelnenud kiviaja. Vaseaeg ei kestnud kuigi kaua, umbes 1000 aastat, mis on näiteks kaks korda vähem kui pronksiaeg. Kuid sellegi poolest oli see periood inimkonna jaoks väga tähtis. Esimesed vasekaevandused Kuigi ei olda veel päris kindlad, arvatakse siiski, et vask on esimesena kasutusele võetud Küprose saarel. Arvatakse, et just sealt algas vaselevik. Küproselt on leitud ka palju erinevaid vaskriistu. Ka saare nimetus viitab sellele, nimelt tähendab Küpros mitmes keeles vaske. Et vaske maapinnalt küllaldaselt ei leitud, hakati seda kaevamiste abil otsima samade meetoditega, nagu omal ajal tulekivi oli otsitud. On leitud näiteks noorema kiviaja (vaseaja) kaevandusi Uurali mägedes (nn. tsuudi kaevandused), Lõuna- Venemaalt Harkovi juurest, Austriast, Hispaaniast, Portugalist. Et need kaevandused on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised
müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m. Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu. Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini. Ajaloolase Heinrich Prantsu teateil töötas 18. sajandi lõpul Makõ veskis mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm vajalikku ümbruskonna mõisatele. Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on seal 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus. Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad. Edasi jõuab külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. aastal. Tiisleri veski juures
annaabi.ee 
