tegelikult mashhad pühamu, mis pole suunatud Meka poole. Hoone on ehitatud kaljule bütsantsi stiilis ning kaheksanurkse põhiplaaniga. Nii nagu on iseloomulikud islami arhitektuurile, nii on ka sellel moseele iseloomulikud sinised, türkiissed ja rohelised värvitoonid keraamilistel fassaadiplaatidel. Ehitise kahekihiline struktuur sisaldab puidust valmistatud ristsarikatega sise- ja välisraame, mis on kaetud kullatud vaskplaatidega. Kuppel tõuseb silindrist, mida toetab iidsest Rooma paikadest toodud sammaskaaristik. See on moslemi palverändurite sihtpunkt, kuid ka püha paik juutidele ning kristlastele. [17] 4. ROMAANI ARHITEKTUUR Karl Suur, kunsti ja teaduse patroon, kes oli suur Rooma linna kaitsja ning kelle valitsemisest alates aastatel 768-814 hakkas romaani stiil kiiresti ja võimsamalt levima paljudes Lääne-Euroopa riikides k.a. Skandinaavias
Egiptuse Keskmise riigi ehitustegevus oli küll suhteliselt tagasiholidlik võrreldes Vana riigiga, ent põhimõtteliselt jätkasid nad Vana riigi ajal välja kujunenud kompositsiooniskeemi rakendamist, rikastades seda uute detailidega. Rohkesti kasutati sammasportikuse motiivi, sammaste ja kapiteelide kuju muutus mitmekesisemaks, sammaste vahe suuremaks. Templite ette paigutati tavaliselt kaks päikesejumalale pühendatud saledat ja kõrget obeliski, mille tipp oli kaetud kullatud vaskplaatidega. Palju kasutati templite ees hiidkujusid ehk kolosse. Keskmise riigi lõpus pingestus taas riigi poliitiline olukord, keskvõim nõrgenes. Seda ära kasutades tungisid Süüriast Egiptusesse hüksoslased ja kindlustasid end Niiluse deltas (18. - 16. saj. eKr. ); 6. sajandi keskel eKr. lõpetas 18. dünastia rajaja Ahmos hüksoslaste ülemvõimu ning ühendas Egiptuse taas pealinnaga Teebas. Alguse sai uus riik ( 16. saj. - 11. saj. eKr. ), mil Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks
annaabi.ee 
