teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837.aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, kuid Berlioz ise ei mänginud korralikult mitte ühtki pilli. Tähtsamad teosed: 1)Ooperid- 1826 "Les francs-juges", 1837 "Benvenuto Cellini", 1858 "Les Troyens", 1862 "Béatrice ja Bénédict" 2) Uvertüürid - 1828 "Waverley", 1831 "Kuningas Lear", 1844 "Le Corsaire", 1844 "Le Carnaval romain", 3)
orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine,
annaabi.ee 
