surnud. Omaksed maksid nende ülalpidamise eest 15 naela aastas, ülejäänu maksid helded leedid ja džentelmenid. Lowoodi koolis õppisid ainult tüdrukud. Õpilased: Umbes 80 tüdrukut vanuses alates 9 kuni 20-aastasteni, vähesed näisid terved, paljud köhisid. Riietuse õmblesid tüdrukud ise: vanamoeline pruun kõrge rüüsidega kaunistatud kaelusega villane vormikreit, ja pikk linane põll või väike linane kott, mida kanti küljel, jalas kanti villaseid sukki ja musti vaskpannaldega kingi. Õues minnes pandi pähe värvilistest kalingurist paeltega jämedakoeline õlgkübar ja seöga hall friisriidest mantel. Oli 4 klassi. Klassivanemad korraldasid õpikute korjamist ja toidu kandmist. Toit oli esimesel päeval väga kesine, hommikul kõrbenud mädanenud kartulitest puder, kuna toit oli nii nigel palus direktriss tema vastutusel anda tüdrukutele ooteks tükk leiba ja juustu, lõunal riknenud lihast ja kartulitest supp, õhtuks oli
Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi, kanti üle õlgade naha või riidetükki. Mõne riigi (näiteks Prantsusmaa) sõjalaevastiku madruse mütsil on tutt. Nööpideta, kaeluseauguga pluusis oli mugavam ja soojem, alt laienevaid püksisääri sai tekipesemisel ja ronimisel kiiresti üles käärida. Vene sõjalaevastiku madruse riietuseks olid hallid põlvpüksid, sama värvi pihtkuub, sinised sukad ja vaskpannaldega kingad, peas kootud müts või mustast vildist kübar. Eestis riietus kaubalaeva meremees oma äranägemise järgi. Kanti kuradinahast pükse, säärikuid, sooja paksu kaelusega kampsunit või kasukvesti. Tormi ajal tõmmati ülle kollasest õliriidest püksid ja kuub, pähe süüdvester. Pidulikuma riietusena kanti musta pintsakut ja nokkmütsi .Mütsimärgil selle ees oli kullakarva pärg, mille keskel laevaühingu või omaniku embleem harilikult lipukujuline. 20