· tõestatav tarvitamine neoliitikumis 9000 aastat tagasi · muistses Egiptuse kultuuris hoiatati nii kirjas kui piltidel alkoholi liigtarvitamise mõju eest · destilleerimist tundsid vanad kreeklased & araablased, kuid dokumenteeritult 12. sajandist Salerno alkeemikute poolt · Antoine Lavoisier leidis etanooli koosnevat süsinikust, vesinikust & hapnikust · keemiline koostis & struktuur teada XIX sajandist · autod on etanooli jõul sõitnud 1908. aastast Disulfiraam ehk antabus seondub vaskioonidega ADH-s & pärsib ensüümi. Tingitud alkoholivältimist disulfiraamiga ei teki, kuid pidev tarvitamine aitab alkoholist hoiduda. Reesusmakaakidel on µ1-opioidiretseptori geenis inimese geeniga talitluslikult samalaadne variatiivsus · b magustatud etanoolilahuse eelistus reesusmakaakidel sõltuvalt genotüübist · c - naltreksoonravi tõhusus sõltuvalt genotüübist inimestel Gamma-hüdroksübutüraat · toimib GABA-B & "GHB"-retseptorite kaudu
peente jugadena väävelhappega täidetud sadestusvanni, kus ksantogenaat laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite. See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill. Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi. Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu. Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 6 atsüülrühma. 3(CH3CO)2O