· Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, protsesse, v.a. Balkanil, Taga-Kaukaasias, aga pronksil ~230. Vaske leidus looduses, Ukrainas. Seepärast tavaliselt vasekiviaega alguses taoti, hiljem valati. Umbes samal ajal eraldi ei käsitleta. Vaskesemeid oli vähe, kasutati ka kulda ning meteoriitset rauda valdavalt kivi- ja sarvesemed PRONKS sisaldab tina ja vaske. Kõige parema Pronksi tähtsus tunduvalt tugevam ja
Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul. Ühtegi neist metallidest ei olnud nii palju, et oleks mingi areng tekkinud. Vaseaeg või eneoliitikum (vase kiviaeg e halkoliitikum) on mitmel pool välja võimalik tuua. Seda peroodi on mõningates piirkondades: koos üksikute vaskesemetega kaasnevad muutused majanduses ja ühiskonnas, see pole otseselt seotud vase kasutuselevõtuga. Vask otseselt muutusi ei põhjustanud, sest oli üpris pehme metall ja läks ruttu nüriks. Et vaske sulatada on vaja kõrget temperatuuri 1050 – 1380 kraadi. Eristatkse põhiliselt Lähis-Idas, Balkanil ja Lõuna – Euroopas ja Tripolje kultuur (ukraina ja moldaavia). Vasest on esemeid teinud ka karjala. Vask tuli euroopasse üle Balkani ja lõuna-euroopas vasekiviaja kultuurid
annaabi.ee 
