Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest?
Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad vepsa keelde reeglina halvakspanu ja põlgusega. Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased
annaabi.ee 
